Alguse lõpp...

Nüüdseks on minu kuue nädala pikkune praktika Saksamaal lõpule jõudnud, mõne tunni pärast istume taksosse ja sõidame lennujaama, et suund tagasi Eesti poole võtta.

Olen oma praktikaga ning praktikakohaga väga rahul, ma leian et ma olen õppinud nii mõndagi nende toidust ja tegemistest, kuid kõige rohkem olen ma selle praktika jooksul ammutanud enesekindlust ja võimelisust omapead tegutseda, ilma et keegi iga liigutust jälgiks.

Viimane nädal tõi kaasa mitmeid juba tuttavaid töid, kuid ka nii mõndagi uut.

Tomatisupp: 1 kg porgandeid(1 porgand kolmeks), 1 kg juurseller lihtsalt väiksemaks, 3 pead küüslauku(küüned puhastada ja tervelt sisse), umbes 0,5 kg suuri sibulaid, oliiviõli röstimiseks, 2 kg värskeid tomateid(pooleks), 3 tomatipasta konservpurki

Küüslauk ja KV röstida oliivõliga, lisada sibulad, tomatipasta, tomatid, oregano, sool, suhkur, pipar

Samuti sain valmistada wrap'e, milleks eelnevalt soojendati mikrolaineahjus wrapi taigen, seejärel tuli laud neid täis laduda ning erinevad inimesed said erinevad ülesanded - kastme asetamine wrapile, kastme käega ühtlaselt laiali hõõrumine, täidise lisamine(kana või hakklihaga) ning viimaseks kõige keerulisem - wrapi kokku keeramine. Kui täidist oli liiga palju, läks wrap paratamatult katki, mis tähendas ainult seda, et keegi sai süüa :D

Peale wrap'ide valmistamist tuli nad kiletada ning GN-le asetada.

Kõige tüütum ja siiani ebmeeldivam tegevus oli tohutu suure koguse seapeki hakkmasinast läbi laskmine. Teine asi, tunduvalt normaalsem oli kuklite pooleks lõikamine, kuigi jällegi suurtes kogustes.

Eilsega lõpetasime oma praktikaperioodi, töö juures saime tohutu suure üllatuse osaliseks. Algul jagasime endapoolsed kingitused ära ning peale seda teatas ülemus et neil on ka meile tänutäheks hea töö eest midagi. See midagi on väärtuslik jaapani nugadekomplekt, millega me terve praktikaperioodi vältel tööd tegime.

Peale rohket pildistamist lõpetasime päeva, kiirustasime koju ning oma viimast õhtut nautisime Maritiga oma ülemuse ning toreda töökaaslase Sveni seltskonnas veel viimast korda mõne kuu jooksul.

Tänane päev algas varakult, kogu hommik kulus pakkimisele. Nüüd on üle veel ainult taksot oodata ning lennujaama poole kihutama hakata !

Tänan kõiki huvilisi kes mu tegemistel siin silma peal on hoidnud, loodan et olen teinud piisavalt kokkuvõtteid ning oma emotsioone arusaadavalt edastanud. Minu seiklus saab selleks korraks läbi :)

Aitäh !

Eesti läheneb...

Homme algab viimane nädal Saksamaal, selle puhul tulin nautima pühapäeva oma lemmikkohvikusse Bäckerei von Allwördenisse.
Naudin veel ehk viimast korda siinset Caramel Macchiatot, raadios mängivad jõuluteemalised laulud, olek on mõnus

Praktika on kulgenud rahulikult ja üpris toredalt. Kuna praktiseerin oma siinviibitava aja lõpuni külmköögis, siis on mu tegevustes vaid külmtöötlused ehk erinevad puuviljade ja köögiviljade koorimised, tükeldamised, säilitamised.
Näiteks on mu töödekavas tihti suvikõrvitsate koorimine süsteemiga 1 triip koorega, 1 triip ilma. Väga hästi on selgeks õpetatud mulle etappidena tegutsemine, kui ma tahtsin algul teha suvikõrvitsa valmis ning ta kohe masinaga riivida, siis nüüd suudan olla piisavalt rahulik ja organiseeritud et tegeleda algul koorimisega, seejärel otste eemaldamise, alles siis riivimise ning kõige viimasena maitsestamisega.

Külmköögis lõpeb töö kell 3, peale seda suunatakse mind kuumkööki. Tööpäevad algavad endiselt iga päev kell 7.00, keskmine töö lõpp on minu jaoks kell 16.00

Pauside ajal on võimalik tööliste kohvikust kohvi võtta/teha, süüa saab olenevalt lõunasööjate arvust kas kell 13.00, 13.30, 14.00 vms

Hiljuti sain koorida ning otsad eemaldada suurel GN-täiel pirnidel, peale mida asetasin nad suhkruvette

Plön ise on jõuluvalgustes kena, puudu on vaid lumi

Käisime lossis ringkäigul

Fielmanni Akadeemia on põhiliselt silmade uuringule ja ravile keskenduv kool, kus on aga ka võimalik praktiseerida näiteks kokandust, nagu mina, ning ka hotelliteenindust

Ülaltoodud pildil on õpilastele praktiseerimise ruum, seal õppisid nad kontaktläätsede sobivust silmadega ja õigete läätsede määramist

Natuke ka lossi ajaloolisest poolest

Plöni loss ehitati 17 sajandil, see on üks suurimaid losse Schleswig-holsteini maakonnas ning ainus loss mis paikneb mäenõlval

Loss ehitati Kolmekümne Aastase sõja ajal ning siin on alati tegutsetud õpetamisega, näiteks sõjaväekooli õpetamisega

Loss on liikunud ajaloo vältel ühe omaniku käest teise kätte, ning on kuulunud ka Taani kuningale Christian VII'le. Loss kuulus enne seda Frederick Augustus I of Oldenburg'i vaimse puudega pojale, sel ajal kasutati lossi residentsina ning hiljem ka õigekirja õppimise koolina

Lossis õpetatakse optikat alates aastast 2002, mil loss müüdi Fielmann Akademie Schloss Plön'ile

Üks väga pikk postitus !!

Pole pikalt bloginud, põhiliselt puuduliku internetiühenduse tõttu. Üritan nüüd informatiivsema kokkuvõtte teha.

Praktikapäevad on kujunenud vahepealsel ajal enamjaolt pikemaks kui 8 tunnine tööpäev, ühel päeval oli tööpäev see-eest aga poole lühem, nimelt käisime me tol päeval kontaktisikuga külastamas Plöni Ametikooli.

Väga lahe oli see, et ülemus hr Will ostsis kööki seinale kõigile kokkadele advendikalendrid - naistele printsesside ja muinasjututegelaste piltidega, meestele poolpaljaste naiste piltidega :D

Kuigi oleksin pidanud olema eelmisest nädalast külmköögis, siis veetsin veel nädala kuumas köögis mille üle olin väga rõõmus, kuna olin sealsega harjunud. Sellest nädalast järgmise nädala lõpuni töötan külmköögis.

Tööl olen endiselt tegelenud väga suurtes kogustes külmtöötlustega, külmköögis on tavaks valmistada erinevad salatid 5l kogustes.

Näiteks 5 liitri tomatisalati jaoks tomatite tükeldamine keskmise suurusega kuubikuteks, Phil hakkis sibula*, maitsestasin järgmisel päeval mingisuguse minu jaoks uue äädikaga, mis oli väga meeldiva maitsega ning konsistentsilt meenutas munavalget, lisasin suhkurt, soola ja musta pipart; samuti valmistasin porgandisalatit 5l mille jaoks 1) koorisin porgandid täielikult ja värsked kurgid, kuid mitte täielikult vaid 1-1 süsteemiga, üks triip, teine vahe, jne 2)riivisin masinaga porgandid ja kurgid peeneks 3)lisasin porgandisalatile 5 l apelsini ja 1 l sidrunimahla 4)maitsestasin soola, suhkru ja musta pipraga

*Kuna mu silmad on viimasel ajal hakanud meeletut vastupanu sibulatele osutama (nimelt olen pidanud hakkima sibulaid meeletutes kogustes, võib olla on see mu silmi natuke mõjutanud), siis ühel korral jälle suuri sibulaid koorides ja brunoise-kuubikuteks tükeldamiseks valmistudes nutsin ja naersin korraga, kuna noor kokk Phil tõi mulle spontaanselt šokolaadi, öeldes: "Iga kord kui tunned et hakkad nutma, võta tükk šokolaadi, siis mõtle Mmm, kui magusa šokolaadi Phil mulle tõi, ma ei saa nutta, ning sa ei nutagi". Loomulikult nii kergelt see asi ei läinud, kuid köögist läbi käivatele lossis töötavatele inimestele oli vaatepilt huvitav - kui mult tuldi küsima miks ma nutan, siis võtsin tüki šokolaadi, näitasin sibulaid ja naersin !

Peale seda intsidenti sain veel ühe meeldiva üllatuse osaliseks, sama kokk, kes šokolaadi pakkus, avaldas mulle väga armsa pihtimuse, nimelt kuna ta nägi kuidas sibul mu silmadele mõjus, oli ta palunud ülemuselt luba minu asemel sibulad hakkida :)

Minu arvates on kõigist siin õpitud asjadest kõige suurema tähtsusega see, et ma olen õppinud kõike tegema etappide kaupa, mitte kiirustades ja üritades sadat asja korraga teha.

Väga positiivne on see, et inimesed ütlevad minu kohta et ma olen tüdruk, kes naeratab kogu aeg :)

Eelmisel reedel reisisime kontaktisikuga Hamburgi, nägin sealset jõululaata ning linna jõulutuledes.

Viimase nädalaga olen ka kõik jõuluostud-suveniiriostud sooritanud, nüüd jääb vaid loota et kohver kaalu ei ületa !

Elamine on üpris odav, toidu peale väga palju raha ei kulu.

Kokkuvõttes on see kõige mahukam blogipostitus siiani ning arvatavasti ka jääb selleks, kui oled juba nii kaugele jõudnud, siis võid edasi nautida pilte ! :)

Hamburg

Udune pilt kuid väga huvitav vaatepilt

Vasakult: seljaga Phil, keskel Mr. Wunderlich, paremal Mr. Hamann